Väravaventiil on avanev ja sulguv värav.Värava liikumissuund on vedeliku suunaga risti.Väravaventiili saab ainult täielikult avada ja täielikult sulgeda ning seda ei saa reguleerida ega drosseldada.Väravaklapp on tihendatud klapipesa ja väravaplaadi vahelise kontaktiga.Tavaliselt kaetakse tihenduspind kulumiskindluse suurendamiseks metallmaterjalidega, näiteks katted 1Cr13, STL6, roostevaba teras jne. Väraval on jäik värav ja elastne värav.Erinevate väravate järgi jaguneb siibri ventiil jäigaks ja elastseks väravaventiiliks.

Ventiili avanemis- ja sulgemisosa on värav ja värava liikumissuund on vedeliku suunaga risti.Väravaventiili saab ainult täielikult avada ja täielikult sulgeda ning seda ei saa reguleerida ega drosseldada.Väraval on kaks tihenduspinda.Enamkasutatava režiimiga siibri kaks tihenduspinda moodustavad kiilukujulise kuju.Kiilu nurk varieerub sõltuvalt klapi parameetritest, tavaliselt 5° ja 2°52′, kui keskkonna temperatuur ei ole kõrge.Kiilventiili väravast saab teha terviku, mida nimetatakse jäigaks väravaks;sellest saab teha ka värava, mis võib tekitada vähesel määral deformatsiooni, et parandada selle viimistlemist ja korvata tihenduspinna nurga kõrvalekaldeid töötlemise ajal.Plaati nimetatakse elastseks väravaks.Kui väravventiil on suletud, saab tihenduspinda tihendada ainult keskmise rõhuga, see tähendab, et keskmise rõhu abil surutakse värava tihenduspind klapipesa külge, et tagada tihendi tihendus. pind, mis on isetihenduv.Enamik siibriventiile on sundtihendiga, st kui klapp on suletud, tuleb värav suruda välise jõuga vastu klapipesa, et tagada tihenduspinna tihedus.Värava ventiili värav liigub lineaarselt koos klapivarrega, mida nimetatakse tõstevarda tõmbeventiiliks, mida tuntakse ka kui tõusva varda ventiili.Tavaliselt on tõstevardal trapetsikujulised keermed.Klapi ülaosas oleva mutri ja ventiili korpusel oleva juhtsoone kaudu muudetakse pöörlev liikumine lineaarseks liikumiseks, st töömoment muudetakse töötõukejõuks.Klapi avamisel, kui värava tõstekõrgus on võrdne 1:1-kordse klapi läbimõõduga, on vedelikukanal takistusteta, kuid seda asendit ei saa töö ajal jälgida.Tegelikus kasutuses kasutatakse märgina klapivarre tippu, st asendit, kus seda ei saa avada, selle täielikult avatud asendina.Temperatuurimuutustest põhjustatud lukustusnähtuse arvessevõtmiseks avatakse see tavaliselt ülemisse asendisse ja seejärel tagasi 1/2-1 pöördeni, kui täielikult avatud klapi asend.Seetõttu määratakse klapi täielikult avatud asend vastavalt värava asendile, see tähendab käigule.Mõne värava ventiili puhul on varremutter seatud väravale ja käsiratta pöörlemine paneb klapivarre pöörlema, mis paneb värava üles tõstma.Sellist ventiili nimetatakse pöörleva varrega väravaventiiliks või tumeda varrega ventiiliks.