Väravaventiil on avamis- ja sulgemisvärav. Värava liikumissuund on risti vedeliku suunaga. Väravaventiili saab täielikult avada ja sulgeda ning seda ei saa reguleerida ega drosseldada. Väravaventiil tihendatakse klapipesa ja väravaplaadi kokkupuutel. Tavaliselt kaetakse tihenduspind kulumiskindluse suurendamiseks metallmaterjalidega, näiteks 1Cr13, STL6, roostevaba teras jne. Väraval on jäik ja elastne värav. Sõltuvalt värava tüübist jagunevad ventiilid jäikaks ja elastseks väravventiiliks.

Väravaventiili avamis- ja sulgemisosa on värav ning värava liikumissuund on risti vedeliku suunaga. Väravaventiili saab täielikult avada ja sulgeda ning seda ei saa reguleerida ega drosseldada. Väraval on kaks tihenduspinda. Kõige sagedamini kasutatava režiimiga värava kaks tihenduspinda moodustavad kiilukujulise kuju. Kiilunurk varieerub vastavalt ventiili parameetritele, tavaliselt 5° ja 2°52′, kui keskkonna temperatuur ei ole kõrge. Kiilukujulise värava värav võib olla valmistatud tervikuna, mida nimetatakse jäigaks väravaks; seda saab valmistada ka väravana, mis võib tekitada väikese deformatsiooni, et parandada selle valmistamiskvaliteeti ja kompenseerida tihenduspinna nurga kõrvalekallet töötlemise ajal. Plaati nimetatakse elastseks väravaks. Kui ventiil on suletud, saab tihenduspinda tihendada ainult keskmise rõhu abil, st keskmise rõhu abil surutakse värava tihenduspind vastu ventiilipesa teisel küljel, et tagada tihenduspinna tihendamine, mis on isetihenduv. Enamik siibriventiile on sundtihendatud, st kui ventiil on suletud, tuleb siibri survet ventiilipesa vastu suruda välise jõuga, et tagada tihenduspinna tihedus. Siibriventiili siiber liigub lineaarselt koos ventiilivarrega, mida nimetatakse tõstevardaga siibriks ehk tõusva vardaga siibriks. Tavaliselt on tõstevardal trapetsikujuline keere. Ventiili ülaosas oleva mutri ja ventiili korpuse juhtsoone kaudu muudetakse pöörlev liikumine lineaarseks liikumiseks, st töömoment muudetakse tööjõuks. Kui ventiil avatakse ja siibri tõstekõrgus on võrdne 1:1-kordse ventiili läbimõõduga, on vedelikukanal vaba, kuid seda asendit ei saa töötamise ajal jälgida. Tegelikus kasutuses kasutatakse ventiilivarre tippu märgina, st asendit, kus ventiili ei saa avada, selle täielikult avatud asendina. Temperatuurimuutuste põhjustatud lukustusnähtuse arvessevõtmiseks avatakse ventiil tavaliselt ülemisse asendisse ja seejärel tagasi 1/2-1 pööret, mis on täielikult avatud ventiili asend. Seega määratakse ventiili täielikult avatud asend värava asendi, st käigu järgi. Mõne väravaventiili puhul on varremutter paigaldatud väravale ja käsiratta pöörlemine paneb ventiili varre pöörlema, mis põhjustab värava tõusu. Sellist ventiili nimetatakse pöörleva varrega väravaventiiliks või tumeda varrega väravaventiiliks.