1. Tugevusomadused

Vaskventiili tugevusomadused viitavad vaskventiili võimele taluda keskkonna rõhku. Vaskventiilid on mehaanilised tooted, mis alluvad sisemisele rõhule, seega peavad need olema piisava tugevuse ja jäikusega, et tagada pikaajaline kasutamine ilma rebenemise või deformatsioonita.

2. Tihendusvõime

TihendusvõimeväravaventiilViitab vaskventiili iga tihendusosa võimele takistada keskkonna lekkimist, mis on vaskventiili oluline tehniline jõudlusnäitaja. Vaskventiilil on kolm tihendusosa: kontakt avamis- ja sulgemisosa ning ventiilipesa kahe tihenduspinna vahel; tihenduskarbi ja tihendi sobivuskoht; ventiili korpuse ja kaane vaheline ühendus. Esimese osa leket nimetatakse siselekkeks, mida tavaliselt nimetatakse lõdvaks sulgemiseks, mis mõjutab vaskventiili võimet keskkonda sulgeda. Sulgventiilide puhul ei ole siseleke lubatud. Kahe viimase koha leket nimetatakse väliseks lekkeks, see tähendab, et keskkond lekib ventiili seest ventiili välisküljele. Väline leke põhjustab materiaalset kahju, saastab keskkonda ja rasketel juhtudel isegi õnnetusi. Tuleohtlike, plahvatusohtlike, mürgiste või radioaktiivsete keskkondade puhul ei ole leke lubatud, seega peab vaskventiilidel olema usaldusväärne tihendusvõime.

3. Voolukeskkond

Pärast seda, kui keskkond voolab läbi vaskventiili, tekib rõhukadu (st rõhuerinevus enne ja pärast vaskventiili), st vaskventiilil on keskkonna voolu suhtes teatud takistus ja keskkond tarbib vaskventiili takistuse ületamiseks teatud hulga energiat. Energiasäästu silmas pidades tuleks vaskventiilide projekteerimisel ja tootmisel võimalikult palju vähendada vaskventiilide takistust voolavale keskkonnale.

4. Avamis- ja sulgemisjõud ning avamis- ja sulgemismoment

Avamis- ja sulgemisjõud ning avamis- ja sulgemismoment viitavad jõule või pöördemomendile, mida vaskventiil peab avamiseks või sulgemiseks avaldama. Vaskventiili sulgemisel on vaja avamis- ja sulgemisosade ning juuksepessa jääva kahe tihenduspinna vahel teatud tihendusrõhu suhe moodustada ning samal ajal on vaja ületada klapivarre ja tihendi, klapivarre ja mutri keerme ning klapivarre otsas oleva toe ja muude hõõrdeosade vaheline tühimik, seega tuleb rakendada teatud sulgemisjõudu ja sulgemismomenti. Vaskventiili avamis- ja sulgemisprotsessi ajal muutuvad vajalik avamis- ja sulgemisjõud ning avamis- ja sulgemismoment ning nende maksimaalne väärtus on sulgemise viimasel hetkel ehk algsel avamishetkel. Vaskventiilide projekteerimisel ja tootmisel tuleks püüda vähendada nende sulgemisjõudu ja sulgemismomenti.

5. Avamis- ja sulgemiskiirus

Avamis- ja sulgemiskiirust väljendatakse ajaga, mis kulub vaskventiilil avamis- või sulgemistoimingu lõpuleviimiseks. Üldiselt ei ole vaskventiilide avamis- ja sulgemiskiirusele rangeid nõudeid, kuid mõnes töötingimuses on avamis- ja sulgemiskiirusele erinõuded. Mõned nõuavad õnnetuste vältimiseks kiiret avamist või sulgemist, teised aga aeglast sulgemist veelöögi jms vältimiseks, mida tuleks vaskventiili tüübi valimisel arvesse võtta.

6. Toimingutundlikkus ja usaldusväärsus

See viitab vaskventiili tundlikkusele keskkonna parameetrite muutuste suhtes ja vastavale reaktsioonile. Vaskventiilide, näiteks drosselventiilide, rõhureduktsiooniventiilide ja keskkonna parameetrite reguleerimiseks kasutatavate regulaatorventiilide, aga ka spetsiifiliste funktsioonidega vaskventiilide, näiteks kaitseventiilide ja aurulõksude puhul on nende funktsionaalne tundlikkus ja töökindlus olulised tehnilise jõudluse näitajad.

7. Kasutusiga

See näitab vaskventiili vastupidavust, on vaskventiili oluline jõudlusnäitaja ja sellel on suur majanduslik tähtsus. Tavaliselt väljendatakse seda avamis- ja sulgemiskordade arvuga, mis tagab tihendusnõuete täitmise, ja seda saab väljendada ka kasutusajaga.