PärastKuulventiilidPikaajalisel kasutamisel kulub klapiketta ja klapipesa tihenduspind ning tihedus väheneb. Tihenduspinna parandamine on mahukas ja väga oluline ülesanne. Peamine parandusmeetod on lihvimine. Tugevalt kulunud tihenduspinna puhul kasutatakse pindkeevitust ja seejärel lihvimist pärast treimist.

1 Puhastus- ja kontrolliprotsess

Puhastage õlivanni tihenduspind professionaalse puhastusvahendiga ja kontrollige pesemise ajal tihenduspinna kahjustusi. Peened praod, mida on palja silmaga raske tuvastada, saab tuvastada värvimisvigade tuvastamise abil.

Pärast puhastamist kontrollige ketta või siibri tihendi ja klapipesa tihenduspinda. Kontrollige punast markerit ja pliiatsit. Kontrollige punast markerit ja kontrollige tihendipinna tihedust, et määrata tihendipinna tihedus. Või joonistage pliiatsiga klapiketta ja klapipesa tihenduspinnale paar kontsentrilist ringi. Seejärel keerake klapiketast ja klapipesa tihedalt kinni ja kontrollige pliiatsiringi. Pühkige pind puhtaks, et veenduda tihenduspinna tiheduses.

Kui tihedus ei ole hea, saab ketta või värava tihenduspinna ja klapi korpuse tihenduspinna kontrollimiseks kasutada standardset lamedat plaati, et määrata lihvimisasend.

2 jahvatusprotsessi

Lihvimisprotsess on sisuliselt lõikamisprotsess ilma treipingita. Ventiilipea või klapipesa aukude või aukude sügavus on tavaliselt 0,5 mm ja lihvimismeetodit saab kasutada hoolduseks. Lihvimisprotsess jaguneb jämeda lihvimise, vahelihvimise ja peenlihvimise vahel.

Jäme lihvimine on kriimustuste, süvendite ja korrosioonipunktide jms defektide kõrvaldamine tihenduspinnal, et saavutada tihenduspinna kõrgem tasasuse ja teatud sileduse tase ning luua alus tihenduspinna keskmisele lihvimisele.

Jämedateralise lihvimise puhul kasutatakse lihvpea või -istme tööriista, jämedateralist liivapaberit või jämedateralist lihvpastat, mille osakeste suurus on 80#–280#, osakeste suurus on jäme, lõikemaht on suur ja efektiivsus on kõrge, kuid lõikejooned on sügavad ja tihenduspind kare. Seetõttu on jämedateralise lihvimise puhul vaja vaid klapipea või klapiistme auklikkust sujuvalt eemaldada.

Keskmise lihvimise eesmärk on eemaldada tihenduspinnalt ebatasasused ja parandada tihenduspinna tasasust ja siledust. Kasutage peeneteralist liivapaberit või peeneteralist abrasiivpastat, osakeste suurus on 280#-W5, osakeste suurus on peen ja lõikekogus väike, mis aitab vähendada karedust; samal ajal tuleks vastav lihvimisriist välja vahetada ja lihvimisriist puhastada.

Pärast keskmist lihvimist peaks klapi kontaktpind olema läikiv. Kui joonistate pliiatsiga klapipeale või klapipesale paar pintslitõmmet, keerake klapipead või klapipesa kergelt ringi ja kustutage pliiatsijoon.

Peenlihvimine on klapi lihvimise viimane protsess, mille peamine eesmärk on tihenduspinna sileduse parandamine. Peenlihvimiseks võib seda lahjendada mootoriõli, petrooleumi jms-ga, kasutades W5 või peenemat fraktsiooni, ja seejärel klapipesa lihvimiseks klapipead, mitte lihvimist, mis soodustab tihenduspinna tihedust.

Lihvimisel keerake seda päripäeva umbes 60–100° ja seejärel keerake seda vastassuunas umbes 40–90°. Lihvige õrnalt mõnda aega. Seda tuleb üks kord kontrollida. Kui lihvimine muutub heledaks ja läikivaks, on see klapipeal ja klapipesal näha. Kui on väga õhuke joon ja värv on must ja särav, hõõruge seda mitu korda kergelt mootoriõliga ja pühkige puhta marliga.

Pärast lihvimist kõrvaldage muud defektid ehk paigaldage võimalikult kiiresti, et mitte kahjustada lihvitud ventiilipead.

Käsitsi lihvimine, olenemata sellest, kas tegemist on jämeda või peene lihvimisega, hõlmab alati tõstmise, langetamise, pöörlemise, edasi-tagasi liikumise, koputamise ja tagurpidi liikumise lihvimisprotsessi. Eesmärk on vältida abrasiivse tera jälje kordumist, et lihvimistööriist ja tihenduspind saaksid ühtlaselt lihvitud ning tihenduspinna tasasust ja siledust parandada.

3. kontrollietapp

Lihvimisprotsessis viiakse alati läbi kontrollietapp. Selle eesmärk on olla igal ajal kursis lihvimisolukorraga, et lihvimiskvaliteet vastaks tehnilistele nõuetele. Erinevate ventiilide lihvimisel tuleks lihvimise efektiivsuse parandamiseks ja lihvimiskvaliteedi tagamiseks kasutada erinevate tihenduspindade jaoks sobivaid lihvimisvahendeid.

Ventiili lihvimine on väga hoolikas töö, mis nõuab pidevat kogemust, uurimist ja praktikas täiustamist. Mõnikord on lihvimine väga hea, kuid pärast paigaldamist lekib ikkagi auru ja vett. Selle põhjuseks on lihvimisprotsessi käigus tekkiv lihvimiskõrvalekalle. Lihvimisvarras ei ole vertikaalne, on kaldu või on lihvimisriista nurk kõrvalekalle.

Kuna abrasiiv on abrasiivi ja lihvimisvedeliku segu, on lihvimisvedelikuks ainult petrooleum ja mootoriõli. Seetõttu on abrasiivide õige valiku võti abrasiivide õige valik.

4Kuidas valida õigesti ventiili abrasiive?

Alumiiniumoksiid (AL2O3) Alumiiniumoksiid, tuntud ka kui korund, on kõrge kõvadusega ja seda kasutatakse laialdaselt. Tavaliselt kasutatakse seda malmist, vasest, terasest ja roostevabast terasest toorikute lihvimiseks.

Ränikarbiid (SiC) Ränikarbiidi on saadaval rohelise ja musta värviga ning selle kõvadus on alumiiniumoksiidist kõrgem. Roheline ränikarbiid sobib kõvade sulamite lihvimiseks; musta ränikarbiidi kasutatakse habraste ja pehmete materjalide, näiteks malmi ja messingi lihvimiseks.

Boorkarbiidil (B4C) on kõvem kui teemantpulbril ja see on kõvem kui ränikarbiidil. Seda kasutatakse peamiselt teemantpulbri asendajana kõvade sulamite ja kroomkattega pindade lihvimisel.

Kroomoksiid (Cr2O3) Kroomoksiid on väga kõva ja äärmiselt peen abrasiiv. Kroomoksiidi kasutatakse sageli karastatud terase peenlihvimisel ja üldiselt poleerimiseks.

Raudoksiid (Fe2O3) Raudoksiid on samuti väga peen klapi abrasiiv, kuid selle kõvadus ja jahvatusefekt on halvemad kui kroomoksiidil ning selle kasutusala on sama mis kroomoksiidil.

Teemantpulber on kristalliline kivi C. See on kõva abrasiiv, millel on hea lõikeomadus ja mis sobib eriti hästi kõvade sulamite lihvimiseks.

Lisaks mõjutab abrasiivse osakese suurus oluliselt lihvimise efektiivsust ja lihvimisjärgset pinna karedusastet. Jämeda lihvimise korral ei ole klapi tooriku pinnakaredus vajalik. Lihvimise efektiivsuse parandamiseks tuleks kasutada jämedateralist abrasiivmaterjali; peenlihvimisel on lihvimisvaru väike ja tooriku pinnakaredus peab olema suur, seega saab kasutada peeneteralist abrasiivmaterjali.

Jämedalt lihvitud tihenduspinna puhul on abrasiivse tera suurus üldiselt 120 # ~ 240 #; peeneks lihvimiseks on see W40 ~ 14.

Ventiil moduleerib abrasiivmaterjali, lisades tavaliselt abrasiivmaterjalile otse petrooleumi ja mootoriõli. Jämeda lihvimise jaoks sobib abrasiivmaterjal, mis on segatud 1/3 petrooleumi, 2/3 mootoriõli ja abrasiivmaterjaliga; peeneks lihvimiseks sobib abrasiivmaterjal, mis on segatud 2/3 petrooleumi, 1/3 mootoriõli ja abrasiivmaterjaliga.

Kõrgema kõvadusega toorikute lihvimisel ei ole ülalmainitud abrasiivide kasutamise mõju ideaalne. Sel ajal saab segada kolm osa abrasiive ja ühe osa kuumutatud seapeki ning pärast jahutamist moodustada pasta. Kasutamisel lisage veidi petrooleumi või bensiini ja segage hoolikalt.

5 Lihvimisriistade valik

Kuna klapiketta ja klapipesa tihenduspinna kahjustusaste on erinev, ei saa neid otseselt uurida. Selle asemel kasutatakse klapi kontrollimiseks teatud arvu ja spetsifikatsioonidega spetsiaalselt valmistatud võltsklapikettaid (st lihvimispead) ja võltsklapipesasid (st lihvimispesasid). Tihendi ja ketta lihvimine.

Lihvimispea ja lihvimispesa on valmistatud tavalisest süsinikterasest või malmist ning nende suurus ja nurk peaksid olema võrdsed klapile asetatud klapiketta ja klapipesa suurusega.

Kui lihvimine toimub käsitsi, on vaja mitmesuguseid lihvvardaid. Lihvvardad ja lihvimisriistad tuleb õigesti kokku panna ja mitte viltu olla. Töömahukuse vähendamiseks ja lihvimiskiiruse suurendamiseks kasutatakse lihvimiseks sageli elektrilisi või vibratsioonilihvijaid.